Kõre ehk juttselg-kärnkonn
Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistel
(Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik).
Viimase 50 aasta jooksul on kõre arvukus pidevat langenud. 2004. aastal oli Eestis teada 14
kõre asurkonda , millest vaid kaheksa olid võimelised end ise taastootma.
3
1960.–70. aastatest alates hakkas tema arvukus aga vähenema mitte ainult Eestis, vaid
enamikus riikides. Praegu on ta paljudelt endistelt levialadelt kadunud. Hääbumise peamine
põhjus – hävisid kõrele sobivad elupaigad: liivaluited metsastati, nõmmedel ja niitudel ei
peetud enam kariloomi, rannaniitudele mõjusid hävitavalt nii maaparandusest tulenev
veereþiimi muutus kui ka väetised.
Nõukogude ajal kraavitati Eestis laialdaselt rannaäärseid rohumaid, mille tagajärjel kõrele
kudemiseks sobivate veekogude hulk vähenes märgatavalt. Väetiste liigkasutamine pani
vohama roostiku
annaabi.ee 
