Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
pooldanud usulist poliitikat nagu Cromwell seda pooldas ning uskus anglikaani või luterlikus stiilis
rahvuskirikusse, kus maine võim on kirikust ülem. Tema moraalikäsitlus on ka religioonikauge, sest
headus ja kurjus pole tema jaoks midagi metafüüsilist, vaid tulenevad inimeste endi soovidest ja
vastumeelsustest (aversion), pigem inimese tahtest end kaitsta ja ellu jääda.
Riigikorra lõplikuks kujuks on Leviaatan, mis omab reaalset võimu, et panna seadused kehtima.
Ilma Leviaatanita ühiskondlik leping ei toimiks, sest seaduste ja kokkulepete taga ei ole jõudu ega
võimu. "Lepingud ilma mõõgata on vaid sõnad ning nad ei taga inimesele midagi".
Igaüks tahaks, et teised lepingut täidavad, aga seejuures ise ei peaks täitma. Leviaatan aga tagab
seaduste täitmise, karistab karmilt või viskab ühiskonnast välja need, kes seadusi ei täida.
Normidele allumist põhjendatakse nende eelistega, mida inimene saab elamisest ühiskonnas, kus
kõik alluvad neile normidele