Kümneaastasena tegi Leena 25. märtsil 1999 oma esimese kahekordse axeli. Tõehetk saabus Jelena jaoks 12- aastaselt, kui ta poes juhuslikult kohtus tuntud Eesti iluuisutreeneri Anna Levandiga. Levandi võitis 1984. aastal maailmameistrivõistlustel hõbedamedali, tal on neli Euroopa meistrivõistluste pronksmedalit ning ta on neljakordne Nõukogude liidu meister. Sarajevo olümpial sai Levandi viienda ja Calgary olümpial kaheksanda koha. Levandile meeldis tüdruku visa iseloom. ,,Tahan teie juures treenida," lähenes Leena treenerile. ,,Jelena tegi juba siis igasuguseid hüppeid, mitte nii väga kõrgeid, kuid otsustasin ta siiski enda trenni võtta, kuna ta väga meeldis mulle," meenutab treener. Jelena treenib siiani Levandi juhendamisel. Kaks aastat pärast koostöö algust tulid ka esimesed tulemused - 14-aastaselt võitis Jelena Eesti
oma poja jääle. Ükskord läks ka Jelena Ilja trenni ja armus koheselt sellesse sporti, mis on üks ilusamaid ja mis on nüüdseks tema jaoks kogu elu mõte. Kümneaastasena tegi Leena 25. märtsil 1999 oma esimese kahekordse axeli. maailmameistrivõistlustel hõbedamedali, tal on neli Euroopa meistrivõistluste pronksmedalit ning ta on neljakordne Nõukogude liidu meister. Sarajevo olümpial sai Levandi viienda ja Calgary olümpial kaheksanda koha. Levandile meeldis tüdruku visa iseloom. Jelena treenib siiani Levandi juhendamisel. 14-aastaselt võitis Jelena Eesti meistrivõistlused täiskasvanute klassis, olles parem endast vanematest ja kogenumatest tüdrukutest. 3 Trennide rohkuse tõttu vahetas Leena pärast 9. klassi kooli. Gümnaasiumis käis ta Tallinna Spordi Erakoolis Audenteses. Selles koolis õpivad ainult
Raamatu kohaselt läks 1968. aasta talv Eesti suusaspordi ajalukku kui kõigi aegade edukaim suusatalv. Sel aastal võideti esimesed medalid tiitlivõistlustelt (noorte EM), medaliteni jõuti Nõukogude Liidus ja taliolümpial jõudis Tõnu Haljand esimese Eesti suusasportlasena tosina tugevama sekka. Kaheksakümnendad aastad olid Eesti suusaspordile medalirohked. Seda eelkõige tänu kahele selle kümnendi sportlasele: laskesuusatajale Kaija Parvele ja kahevõistlejale Allar Levandile. Tänu neile võideti medaleid MM-võistlustelt, ning Levandi suutis saada ka pronksmedali Calgary taliolümpialt. Kaija Parve võitis nendel aastatel seitse MM-kulda ning seda saavutust ei suutnud 20. sajandi naislaskesuusatajad ületada. Kümnendi lõpetasid aga uued tähed eesotsas Urmas Välbe, Jaanus Teppani ja Elmo Kassiniga. Saavutusspordi kõrvalt väärib sel kümnendil kindlasti tähelepanu ka Tartu maratoni kui omaette nähtuse väljakujunemine.
annaabi.ee 
