AJALOOFILOSOOFIA
Hakati
looma ilmalikku maailmapilti. See tähendas teadmiste hankimist.
Teadmine luuakse usaldatavate protseduuride alusel. Kreeklastel olid
protseduurid. Kas nad tegid ka oma ajaloo uurimisel maksimumi? Keskajal
ilmselt korrektset meetodit ei olnud. Imed olid läbisegi tõestisündinuga5 .
17.–18.»sajangil tehti algust allikate autoriseeritud ümberjutustamisega.
Collingwood nimetas seda kääride-liimi meetodiks. Tõlgendamine oli mee-
levaldne. Murrang toimus 19. saj keskkohas, sest selleks hetkeks olid välja
kujunenud peamised allika-kriitilised ideed. Ajaloolased õppisid looma indi-
viduaalset vaatluspilti.
Järgmine tekkinud küsimus oli — mida nii saadud faktidega edasi teha?
Kujundlik jutustus, teadmine ja kunst, väärtustav interpretatsioon — olid
mõned võimalused. Väärtustest teada saamiseks puudub praegugi meetod6 .
Kuivõrd emotsioonid on meil kõigil, on ka väärtused, aga need on isiklikud.