Ida- Saksamaa pärast Teist maailmasõda
ajaga. Saksa DV kuulus tööstuse taseme poolest maailma 10 esimese riigi hulka.
Tööstustoodangult ühe elaniku kohta oli ta sotsialistlike maade seas esikohal. Tööstuse põhiharu
oli masinatööstus, mis paiknes peamiselt riigi lõunaosas. Tähtsuselt teine oli keemiatööstus, mis
töötles pruunsütt, kivi- ja kaalisoola ning NSV Liidust naftajuhet pidi saadavat naftat. Suuremad
keemiatehased asus Halle ja Leipzigi ringkonnas ning naftat töödeldi Schwedtis ja Leunas.
Suurim musta metallurgia kombinaat asus riigi idapiiril Eisenhüttenstadtis. Põllumajandus oli
kollektiivne, palju kasutati masinaid ja väetisi. Tähtsaim oli pimmakarja- ja seakasvatus.
Kasvatati söödataimi, suhkrupeeti, põhjas rukist, lõunas nisu. Suurem osa kaubatranspordist käis
mööda raudteid. Suurimad meresadamad asusid Rostockis, Wismaris ja Stralsundis.
Kolmveerand Saksa DV väliskaubandusest toimus sotsialistlike riikidega, sellest umbes pool
NSV Liiduga.