eluruumi. Olenevalt sellest, mis tüüpi valged verelibled muteeruvad ja seega vähirakuks muutuvad, saab eristada erinevaid leukeemia vorme. Igal juhul muutub vere koostis haiguse tulemusel nii palju, et see võib olla eluohtlik. Leukeemiat on nelja vormi: - akuutne ehk äge lümfoidne leukeemia (ALL) - krooniline lümfoidne leukeemia (KLL) - akuutne ehk äge müeloidne leukeemia (AML) - krooniline müeloidne leukeemia (KML) Mis vahe on ägedal ja kroonilisel leukeemial? Ägeda leukeemia puhul geneetiliselt muteerunud valged verelibled ehk leukeemiarakud paljunevad kiiresti, kroonilise leukeemia puhul aeglasemalt. Seega äge leukeemia kulgeb väga kiiresti ning patsient võib ravita surra juba paari kuu jooksul alates haigestumisest, samas kui krooniline leukeemia kulgeb kauem ning patsient võib haigusega elada aastaid. Elulemus ägeda leukeemia haigetel on selgelt parem lastel võrreldes täiskasvanutega. Mis vahe on lümfoidsel ja müeloidsel leukeemial?
proportsionaalne kasv 2. 2. Doosist sõltuv tõnäosuse, et need rakud suudavad kiirguskahjustuse üle elada, vähenemine. Rakud, mis kiirituse tõttu transformeeruksid, surevad, seetõttu suurte dooside puhul transformeerunud rakkude fraktsioon väheneb. Loomkatsetest on ka selgunud, et kogukeha doosi kasvades vähiteke ei kasva lõpmatult. Latentsiperiood Kiirituse ja pahaloomulise protsessi tunnuste ilmnemise vaheline ajavahemik on latentsiperiood. Leukeemial on lühim latents. Hiroshima ja Nagasaki aatompommide ohvrite uuringutest selgub, et leukeemiasse haigestumine sagenes mõni aasta peale kiiritust, saavutas maksimumi 7-12 aasta järel ja taandus täielikult 20 aasta möödudes. Muude kasvajate puhul esines palju pikem latentsiperiood kui leukeemiatel, varieerudes 20-50 aastani. See nähtus on jälgitav tänaseni, kuigi kiiritus toimus 1945. aastal. Viimasel ajal on latentsi puutuvaid küsimusi ümber hinnatud.
annaabi.ee 
