Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
suhtes.
Peamine koesobivukompleks MHC (major histocompatibility complex) on geenide kompleks, mis
kontrollib raku pinnal olevate koesobivusantigeenide ekspressiooni ja võimet esile kutsuda
immuunvastust. Nende molekulide (ehk antigeenide) abil on organism võimeline eristama oma rakke
võõrastest, sest igal elusorganismil on need liigiti ja indiviiditi erinevad. Inimese puhul nimetatakse
seda kompleksi leukotsüütide antigeenide kompleksiks ehk HLA-ks (human leucocyte antigen).
(http://biomedicum.ut.ee/armpim/ - mõisted)
MHC molekulid on glükoproteiinid, mis jagunevad I ja II klassi.
MHC I molekul on heterodimeer, koosnedes rakumembraani läbivast raskest alfa-ahelast ja seda
mitteläbivast beeta2-mikrotubuliinist. Alfa-ahelal on kolm osa: ekstra- ja intratsellulaarne ning
transmembraanne osa. Rakuvälisel osal on omakorda kolm domeeni: alfa1, alfa2 ja alfa3, millest T-raku
Ag-i äratundmise määravad kaks esimest