"letlant" - 1 õppematerjal

Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal

judicabit). 1255. a. lepingu järele mõistab ordufoogt kohut mihklipäevast kuni paastuni. Väljaspool seda tähtaega mõistavad saarlased ise kohut maa õiguslikkude vaadete ja harjumuste järele. Uute tähtsate määruste maksmapanekuks kohtus on maavanemate nõusolekut tarvis (U. B. 285). Semgallidega 1272. a. tehtud rahulepingu järele peavad foogtid kohut 3 korda aastas ,,Lätimaa ja Eestimaa õiguste ja harjumuste järele" (nach dem rechte und der gewonheit des Landes to Letlant und to Eistlant, U. B. 430). Aja jooksul hakatakse vanemate kohtumõistmist ikka enam piirama foogtide kasuks. Viimaks hakkavad vähehaaval ka vasallid kohtupidamisest osa saama. Vasallide eesõigustamine tekkis esmalt pärismaalaste maamaksude omandamise õiguse alusel. 3. Pärismaalaste peakohustuseks (abivägede andmise ja foogtide vastuvõtmise kõrval) oli maksude maksmine, kõige pealt kümnise (decimae) maksmine, mis kiriku ülalpidamiseks oli mõeldud