Kas minu vanemad olid noorena õnnelikumad kui mina?
Minu ema
ajal said kõik hea tahtmise korral erialase kõrg- või kutsehariduse tasuta.
Öeldakse küll, et õnn ei peitu rahas, aga päris õige see väide ka pole. Kui mul poleks
isegi tavalisi tarbeasju ja sooja kodu, kas ma oleksin siis õnnelik? Võib - olla peaksin
ennast siiski emast õnnelikumaks pidama, kuna tema noorpõlves oli isegi tarbeesemeid
väga raske kätte saada.
Varem sooviti eriti õppida kaubanduse eriala, sest siis sai nö alt-letikraami. Poes ei
olnud ju kõike saada. Tuli seista toidutalongiga järjekorras, et saada osta esmatarbe-
kaupa, mida vajati igapäeva eluks. Praegu meie, noored, ei kujuta ette, et peaksime
seisma toidu ostmiseks mingis järjekorras. Ma lihtsalt lähen poodi ja vastavalt
materiaalsetele võimalustele panen asju korvi.
Kui rääkisin emale ideest paigaldada geelküüned, siis oli ema esimene reaktsioon: ,,Kas
koolis tohivad need olla?" Nende ajal tuli välja näha selline, milline tahtis välja näha