Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Hingamisteedesse aspiratsiooni teel sattunud võõrkeha
tuleks kohe eemaldada (vt peatükki „Vabade hingamisteede käsitlus“). Kui obstruktsiooni ei
põhjusta võõrkeha, vaid nt infektsioon või kõriturse, tuleb patsient intubeerida, s.t hingamisteed
hoida avatuna (vt peatükki „Vabade hingamisteede käsitlus“).
Niipea kui vabad hingamisteed on tagatud, tuleb anda hinnang hingamispuudulikkusele. Eriti
häiritud hingamisega patsiendid võivad olla ärritunud, segaduses või letargilised. Ärrituse
vallandab aju ebapiisav hapnikuvarustus. Meeltesegadus või unisus on märgid sellest, et
süsinikdioksiidi liig on kogunenud verre. Patsient võib pead raputada, silmalaud vajuvad pidevalt
kinni, patsient on uimane ning jätab mulje, nagu jääks kohe magama. Viimases staadiumis enne
hingamise seiskumist tekib patsiendil bradükardia, hüpotensioon, tema hingamine aeglustub üha
enam (bradüpnoe), ning hingamisel vahetub aina vähem õhku.