Hitleri abilised
Kaasaegsetele mõjus ta ühteaegu eemaletõukavalt ja ligitõmbavalt. Oma sõnarohke ilukõne,
kibedamaigulise küünilisuse ja võimega kõrvalseisjate usku, vihkamist ja andumust oma huvides
rakendada, oli võrgutajast Goebbels natsivalitsuse keskpärasest massist peajagu üle.
Goebbels kaldus äärmustesse: tema nutulisus ei välistanud kaledust, enesehaletsus iseenese
isikule esitatavaid kõrgeid nõudmisi. Mehe võitlev temperament vaheldus lootusetu letargiaga ja
alaväärsuskompleks kõrgendatud enesehinnanguga; lunastuse otsimine kaasnes hävitamistahtega.
Tema kõigutamatu usu vundamendiks oli vanemate sügav usklikkus. Goebbelsi piiramatu auahnuse
juuri tuleb otsida tema tagasihoidlikus päritolus, tema kaastundetu inimvihkamise põhjust ühe jäseme
kängumises. Vaatamata püüdlustele ei õnnestunud Goebbelsil ei eraelus ega ka natsiliikumises oma
eraku rollist vabaneda. Isegi suhe Hitleriga jäi emotsionaalselt ühepoolseks
annaabi.ee 
