geeni edasikandumine jargmistele polvkondadele ei ole voimalik, nt loote geenide kahjustumine teratogeensete tegurite toime tagajarjel. Mingis mottes voib siia hulka lugeda ka mutatsioonid, mis tekivad vanemisendi sugurakkude geenides, mille tottu defekt avaldub kull antud isendi jarglasel, kuid ei parandu edasi jargmistele polvkondadele. Geneetilisi anomaaliaid pohjustavaid geene saab jaotada soltuvalt fenotuubilisest avaldumisest jargmiselt: Letaalgeenideks nim geene, mis pohjustavad isendi surma enne tema sugukupsuse saabumist. Letaalgeenid on enamasti retsessiivsed ja nende toime avaldub valdavalt homosugootidel (aa). Dominantne letaalgeen, mis avaldab oma toimet ka heterosugootsena, esineb harva, sest need eemaldatakse populatsioonist automaatselt loodusliku valiku poolt. Dominantne letaalgeen sailib populatsioonis ainult juhul, kui tema penetrantsus pole absoluutne voi siis, kui neid mutageneesi teel pidevalt juurde tekib.
kanduda. Mittepäritavad anomaaliad on tekkinud isendi ontogeneesi käigus toimunud genotüübi muutuste tagajärjel. Kui selle tulemuseks on isendi viljatus või hukkumine enne suguküpsuse saabumist (letaalse, subletaalse-, semiletaalse-, subvitaalse geeni tekkimine), siis muutunud geeni edasikandumine järgmistele põlvkondadele ei ole võimalik. Selle näiteks võib tuua loote geenide kahjustumise teratogeensete tegurite toime tagajärjel. 21. Letaalgeen. Letaalgeenideks nimetatakse geene, mis põhjustavad isendi surma enne tema suguküpsuse saabumist. 22. Penetrantsus. PENETRANTSUS- teatud geenile vastava tunnusega isendite proportsioon seda geeni omavate isendite hulgas. 23. Letaalgeenide liigitus sõltuvalt penetrantsusest. Geeni tüüp Penetrantsus (%) Letaalne 100 Subletaalne > 90 Semiletaalne > 50 Subvitaalne < 50 24
annaabi.ee 
