Laps surmast
just emalt-isalt. Pikka aega on uuritud, kuidas laps surma mistab. On leitud,
et juba sna varakult tajub laps elu bioloogilisi rtme, niteks une ja
rkveloleku, ja peva vaheldumist. Arvatakse, et vaheldumine annab lapsele
esimese kogemuse sellest, mida thendab olla olemas ja mitte olla olemas. Imik
uurib juba hoolega oma elukeskkonda. Kui ta paneb mngides silmad kinni, siis
pole teda olemas, silmi avades tuleb ta siia maailma tagasi. Selles
mngus kogeb laps mitmeid surma ja lestusmisega seonduvaid tundeid-hirmu,
pinget ja rmu. Umbes kaheaastaselt hakkavad paljud lapsed pimedust kartma.
Phjuseks on hirm tundmatuse ees . Maailm on lapse jaoks olemas vaid niikaua,
kui ta seda neb. Pimeduses kaovad asjad lapse mber ja laps hakkab kartma, et
ka tema vib kaduda. Samas eas hakkab laps kartma ka seda, et vanemad jtavad
ta maha. Ta tunneb hirmu eraldatuse ees ja iga ema vi isa lahkumine vib
lapsele tunduda lplik ja ta leinab oma vanemaid tie tsidusega. Surm ja