· Asustati 1957. aastal, rahvuspargi nime kannab 1993. aastast. · Kaitstakse loodus-ja pärandkultuurimaastiku. · Pindala on 39 640 hektarit. · ripp-ja pukksillad · Viies aastaaeg Vilsandi rahvuspark · Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümenda vallas. · Baltimaade vanim rahvuspark. Asustati 1910. aastal Artur Toom'i algatusel. · Kaitstakse rannikumaastikuala, merd, linde, taimi ja hüljeste lesilaid. · Kiviaiad, pukktuulikud ja tuletornid. · Hüljeste lesila ning ebapärlikarbi elupaik. Matsalu rahvuspark · Asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. · On noorim rahvuspark, loodi 2004. aastal. · Kaitstakse pesitsus-, toiutumis-, sulgimispaiku, saari, luhaniite ja roostikke. · Pindala on 48 610 hektarit. · Kasari jõe lehtersuue, lääneosa delta ja idaosa roostik. Lahemaa rahvuspark · Asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu, Lääne- Virumaal Kadrina ja Vihula valla maadel. · Loodi aastal 1972.
ta aeglaselt uuesti pinnale tõuseb, nina veest välja pistab ja oma väga suurtest ning kitsastest ninasõõrmetest kopsud ja bronhid puhtaks puhub. See tegevus toimub vägeva nohina ja norskamise saatel ning seejärel laskub hüljes aeglaselt basseinipõhja tagasi, et oma uinakut jätkata. Pange ka tähele, et neljast hülgest magavad sedasi tavaliselt kaks või kolm ja mitte kunagi kõik korraga, sest keegi peab ju ka ringi ujuma ja magajaid valvama. Magades päeval põhjas või oma lesila peal öösel, tajub hüljes suurepäraselt (oma tundlike vuntside abil) väiksemaidki vee- ja õhuvõnkeid. See ettevaatlik, uudishimulik ja nii omapärane loom väärib igati mõistmist ja respekti -- on ju meie kirde-läänemere kalavarud üsna terved suurel määral vaid tänu sellele, et Eesti vetes tegutseb mitu tuhat suurt ja väga aktiivset kalastiku biomelioraatorit, kelleks on hallhülged. Nagu
annaabi.ee 
