Soome-ugri rahvakultuur
ja paeltega kokkuseotud ning pärltikandi nööpide ja brokaadiga kaunistatud. Naine saab tanu (samsad, sams)
laulatusel. See on punasest kalevist, veidi etteulatuva ülaosaga ning rikkalikult kaunistatud geomeetrilise pärltikandi,
portselannööpide ja kuld- ning hõbebrokaadiga. Lesed kandsid Karjala naiste peakatet meenutavat mütsi (pove(d)nik),
mis oli tumedat, tavaliselt tumesinist värvi ja kaunistatud ainult pealael oleva lillelise hõbebrokaadiga. Naise- ja
lesetanude peal võidi kanda venemõjulist mütsi (soarak), sõidu ajaks kaeti tanu punasest või sinisest kalevist ja
rebasenahkse äärisega kõrvikmütsiga.
Põhjasaamide rõivastuse juurde kuulusid luust kaunistused ja hõbeehted. Luust ja hõbedast plaadikesi kasutati meeste
laiade nahkvööde kaunistamiseks. Linna hõbeseppadelt telliti ehted: nii naistele kui meestele sõled jaki- ja
kleidikaeluse kinnitamiseks, sõrmused ning hõbekaunistused meeste nahkvöödele
annaabi.ee 
