Keskaegne Liivimaa
kirikuhärra ehk kogudusepreester. Kirik oli Jumala koda, kuid ühtlasi
ka kokkusaamiskoht. Kirikute juures hakati ka laatu pidama. Mitu
Liivimaa kirikut on täitnud ka linnuse ülesannet.
Ordud ja kloostrid:
Vaimulikud ordud võimaldasid oma liikmetel püüelda suurema
kristliku täiuse poole. Tsistertslaste ordu reeglid nõudsid paikset
kloostrielu ja üksinduses mediteerimist. Kloostritele kuulus ulatuslik
maavaldus. Tsistertslaste kloostrid, mis asuid Tallinnas, Tartus ja
Lihulas olid ka lesestundu aadlidaamide hoolekandeasutused.
Kerjusordude ülesandeks oli läbida palju inimestega ja teha
kuulutustööd, see tõttu olid need kloostrid tihti linnades. Keskaegset
kloostrisüsteemi murendas reformatsioon.
Usk ja haridus:
Kiriklikud toimingud saatsid inimest kõigil tema eluetappidel.
Ristirahva liikmeks saadi ristimisega. Täiskasvanu lähenemiseks oli
konfirmatsiooni sacrament. Nõuti ka kiriklikku abielu laulatamist.
Surma lähenedes võeti vastu viimne võrdlemine. Kristluse osadust
annaabi.ee 
