Kirjandusteadus
minimaalselt seotud lähenemistesse.
16. Eesti kirjandusuurimise hetkeseis, suunad ja selle esindajad.
Nüüd liigutakse ajas tahapoole, st suundade poole, mis olid olulised enne post-suundi. Kasutusele
on tulnud narratoloogiamõistestik ja tekstide eksplitsiitne mikroanalüüs. Lisaks on esile kerkimas ka
formaalsemad lähenemised. Samuti on toimunud liikumine nagu ka mujal maailmas oluliste post-
järgsete suundade poole nagu poskolonialism, gay- ja lesbiuurimised, uushistirism. Hoogsalt on
hakatud korrastama terminoloogiat, kuid erilist dialoogi suundade vahel siiski veel ei esine. Siiski
kõneldakse kirjandusest endiselt kitsa levikuga erialakirjanduses (Looming, Vikerkaar) ega kõnelda
laialt levivates päeva- või nädalalehtedes.
Kirjanduskriitika – Arne Merilai
Modernism – Mirjam Hindrikus
Postmodernism – Janek Kraavi
Postkolonialism – Epp Annus, Piret Peiker
Semioootika ja kultuur laiemalt – M. Lotman
Baltisaksakultuur – Jaan Undusk
annaabi.ee 
