Antiikkirjandus
Puhkes õitsele lüürika, eelkõige rahvalaul. Ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget
mõistmist.
Eleegia- tänapäeval kurvatooniline luuletus mis tahes värsmõõdus- antiigis, ükskõik mis
sisuga luuletus, mis on kirj. Kaksik värssides
Jamb- kasvas üles pilkelaulust
Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Sõja-, armastuse-, veini- ja poliitiline
luule.
Archilochos (7 saj), Tyrtaios (7 saj), Solon (7-6 saj), Alkaios (7-6 saj), Sappho (6 saj)-
lesbisism
Anakreon (6 saj)- Anakreontiline luule- 18-19 saj levinud mänglevat, veini ja armastust
ühendav luule.
Simonides (6- 5 saj)
Epigramm- algselt värsivorms pealkirja hauakivil või mälestussambal, -hiljem iga eleegilise
distihhoni vormis koostatud lühike lüüriline luuletus.
Pindaros (6-5 saj)
ATIKA AJAJÄRK (5-4 SAJ EKR)
Iseloomustab: optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse. Tähtsal
kohal kirjandus, lüürika- dramaatika
annaabi.ee 
