Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
Vanimad asulakohad Argose lahe ranniku viljakal tasandikul Lerna asula. Omaaegsel
mererannal, kuid oli soodsas kohal ka maismaateede suhtes. Lerna asustus sai alguse juba
neoliitikumis, pärast mõningast vaheaega elati samas ka varasel ja keskmisel pronksiajal.
2500 eKr kuni 1700 eKr Lerna õitseng. U 18001250 eKr Lernas elati vaid ajuti, koht
oli suuremas osas kasutusel kalmistuna. U 1250 eKr jäeti maha.
Pronksiaegne Lerna oli üsna väike (u 180 m²). Varasel pronksiajal piirasid Lernat kaks
müüri (kivivundamendil savitellised). Keskseks ehitiseks palee. See asustusetapp lõppes
tulekahjuga. Hiljem võeti asula-ala uuesti kasutusele, varasema palee asemel siis
haudehitis. Selle perioodi Lerna oli väiksemate hoonetega avaasula. Sellest asustusjärgust
palju jäätmeauke. Lerna elanikud: põlluharijad, karjakasvatajad juba alates neoliitikumist.
Analoogilisi kindlustatud asulaid on teada ka mujalt Kreeka rannikult.
33
annaabi.ee 
