Mikhail Lermontov
selle tõttu ei olnud ta ka kirjandusest vaimustatud.Seetõttu oli Lermontov sunnitud tagasi Kaukaasiasse
pöörduma.
Pjatigorskis leidus Lermontovil vanu tuttavaid ja nende hulgas ka tema kadeti koolist Martõnov.
Ühel päeval teel olles Pjatikorkis Verzilini perekonna juurde, tegi Lermontov Martõnovi üle nalja ning
sellest arenes välja tüli, mille käigus Martõnov tulistas Lermontovi ning Lermonotv suri koheselt.
Lermontov on maetud perekonna haudade juurde Tarkhanhasse.
Peale poeedi surma sai temast üks vene tuntum kirjanik..1889 aastal püstitati mälestusmärk
Lermontovist Pjatorskesse. 10
5. (Unistus)
Keskpäeval Dagenstani jõeorus hõõgus
; Kuul minu rinnal liikumatult;
, Sügava haav auras veel,
. Minu veri tilkus tilga haaval kaugusesse.
annaabi.ee 
