Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal
Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.
Arbujad p??dlesid varasema eesti luulega v?rreldes s?gavama vaimsuse ja emotsionaalse
pingestatuse poole. Nad k?sitlesid kunsti k?lbeliste v??rtuste kandjana ning inimest s?ltumatu
isiksusena.
Eesti kultuurielu iseloomustas 1920. aastatel loometegevuse ?ldine
professionaliseerumine. Selle ?heks ilminguks oli Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kujutavate
Kunstnikkude Kesk?hingu (1922), Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi (1924) ja teiste ?
leriigiliste kutse?hingute asutamine. V??rv?imude seatud piirangute kadudes ning eestlaste
eneseteadvuse ja ka j?ukuse suurenedes kasvas h?ppeliselt eestikeelse kirjas?na hulk:
ilmunud raamatute arvult ?he elaniku kohta ?letas Eesti peagi enamikku Euroopa riikidest
(19181940 ilmus kokku ligi 25 000 nimetust raamatuid ja bro???re). 1923. a alustas
ilmumist kirjanike liidu ajakiri Looming, millele hiljem lisandusid muudki kirjandusajakirjad,
nagu Eesti Kirjandus, Akadeemia, Varamu jt