Eesti loomastik. Selgrootud
toitu üldse. Neid võib kohata päikesepaistelistel suvepäevadel õitel toitumas või ka
raiesmikel puuvirnadel ronimas. Paljud õisi külastavad liigid meenutavad herilasi,
puutüvedel elavad liigid on tagasihoidlikumat värvi. Siklaste vastsed kaevandavad puude
koore all või puidus, harva rohttaimede vartes, olles levinud metsakahjurid. Areng kestab
tavaliselt mitu aastat. Majasikk Hylotrupes bajulus elab kuivas puidus ja kahjustab ka
Lääne-Eestis palkmaju. Suur-õiesikk Leptura rubra ronib sageli õitel
Sugukond kärsaklased Curculionidae. Enamikus väikesed (1-11, harva kuni 24 mm)
mardikad, kelle pea eesosa moodustab pika kärsaku, mille külge kinnituvad tavaliselt
põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsakul on suur tähtsus. Selle abil puuritakse
taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Sageli mono-
või oligofaagid. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel.
annaabi.ee 
