Eesti kaitsealad (referaat)
mätaste vahel leida harilikku jõhvikat (Oxycoccus palustre) ning kohati ka
väikeseviljalist jõhvikat (O. microcarpus). Üheks omapärasemaks liigiks on aga pisike
punakas putuktoiduline taim -huulhein (Drosera). Silmapaistvuselt järgmine on
pikalehine huulhein (D. anglica) ning pingsat otsimist nõuab vahelmine huulhein (D.
intermedia).
Kaitseala samblike koondnimestik sisaldab 136 liiki samblikku. Looduskaitsealalt on
leitud 2 haruldast samblikku (Leptogium saturnium ja Flavoparmelia caperata). Euroopa
seente punasesse nimistusse kantud seeneliikidest kasvab Nigulas leht-kobartorik (Grifola
fondosa), mugultorik (Polyporus tuberaster) ja taigapässik (Inonotopsis subicolosus).
Liblikalistest on uuritud põhjalikult suurliblikaid, esindatud 370 liigiga. Neist 3 on EPRs
Aspilates gilvaria, Lycaena dispar, Euphydryas maturna. Viimane on ka EL
Loodusdirektiivi II, IV lisa liik. Kiililisi on leitud 19 liiki, sh ka üks EPR liik (Anax
imperator).
6
annaabi.ee 
