Helme koopad
pargi rajamisel XVIII sajandil ei kaevatud kaks koopasuud ja nende taga asuvad
saalid suuemaks, et luua romantiline paik. Looduslikud tingimused olid selleks
väga soodsad. Teadaolevail andmeil oli Helme mõisa park veel möödunud
sajandi alguses väga huvitav oma lossivaremete, vallikraavi, sildade, paviljonide
ja muuga, kusjuures märgitakse ka grottide esinemist.
Helme koobast märgitakse korduvalt vanemas baltisaksa kirjanduses. P. Lepsin
kirjutab, kuidas ta seal 1880. a. käinud: "Me astusime maa-alusesse käiku. Kui
me küünlatule valgusel edasi sammusime, jõudsime viimati nõndaütleda
keskkonda, kust kaks teeharu leidsime... Meie võtsime omale vasaku käigu ja
sammusime maa all edasi. Astusime tasa ühes tulega edasi oma vasakut käiku ja
siis tulime jälle natuke lõuna pool sellesama jõe kaldale välja."
Tõenäoliselt on suur osa helme muistsetest kitsukestest maa-alustest käikudest
annaabi.ee 
