eeskuju võtta ja mõndagi õppida. Kuulmislangusega laps on erivajadusega laps. Krista Suntsi (1998) arvates on positiivse külje pealt vaadatuna tavakooli kaasatud erivajadusega õpilasel: võimalus õppida kodule kõige lähemal, säilib tihe side vanematega; kaaslaste hulgas kasvaksid halastus ja sallivus erivajadustega laste suhtes, nad harjuksid omavahel suhtlema. Viidates Merike Lepsalu magistritööle ,,Individuaalsete õppekavade rakendamisest tavakoolis" (2005) toob autor välja Chandleri soovitused, miks peaks erivajadustega laps olema tavalaste seltskonnas: seal omandavad nad paremad rollimudelid käitumise eeskujudena. Omasuguste hulgas puuduks võimalus kelleltki õppida. arvatakse, et mida kõrgemad on lapsele püstitatud ootused, seda suurem on võimalus nende realiseerimiseks. Positiivsete ootuste abil luuakse lapsele võimalus loodetud tulemusi