KASUTUSLEPINGUD
Laenulepingu on sarnane krediidilepingule. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik ehk
krediidiandja, kohustub andma teise isiku ehk krediidisaaja, käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga
kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
Laenuleping erineb krediidilepingust viimase tasulisuse poolest. See tähendab, et krediidileping on alati tasuline, isegi
kui pooled pole kokku leppindi intressi suuruses. Tasulisus seisneb aga krediidisaaja kohustusest maksta
krediidiandjale intressi raha kasutamise eest. Laenulepingu alusel ei ole laenusaajal intressi maksmise kohustust va
VÕS § 397 sätestatud erandite ja poolte teistsuguse kokkuleppe korral.
Laenulepingu sõlmimine
VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui pakkumus on saanud nõustumuse. Pratikas tähendab see