Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest ning jagavad inimestele õpetussõnu. Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Tegelased Tegelasteks on hiiud ja nendega sõjajalal olevad aasid. Teoses on ka räägitud vaanide ja aaside tülidest ja leppimistest. Tegelasteks on veel alfid, nornid ja muud müütilised olevused. Eepose maailmapilt Pärimuse järgi oli maailmas kolm taset, mis omakorda jagunesid ilmadeks. Näiteks: Idavöllr- taevane ilm; Midgardr- keskmine ilm; Niflheimr -allilm. Need kõik on ühendatud Yggdrasili juurtega (maailmapuu). Oli ka õndsate koht Valhalla, kuhu valküürid, Odini tütred, viisid langenud kangelasi, kus nad raviti
Anu(taevajumal), Enlil(jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Kangelaseepika: Sumerid armastasid kangelaslaule ,muistsetest suurkujudest. Kujunesid lemmikkangelased, ajaloolised sündmused. Mitme eepose kangelane oli Gilgames. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja Enkidu tülidest leppimistest, katsetest surematuks saada. Imerohtu otsides ja saades kätte, võttis selle endale mao ja Gilgamesi lootus purunes.