Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Nõukogude Eestis ei valitsev ega isegi mitte sallitud, nagu seda oli eesti keel ja kultuur. Paljudele neist sai
uhkuse asjaks nimetada end "nõukogudelasteks", rohkem venelasteks kui venelased ise, veelgi teravamalt
vastandada end põlisrahvastikule, et õigustada oma eesõigusi, mis olid ju tegelikult antud vene keelele ja
kultuurile.
Pärast Eesti taasiseseisvumist tulnukate seadustatud ja tavaõiguslikud eesõigused kadusid, mis
tekitas nende seas rahulolematust. Kõige leppimatumad tulnukad on kas juba lahkunud või lahkumas, mitte
ilmtingimata tagasi Venemaale, vaid ka Lääne-Euroopasse ja USA-sse. Suur lahkumine oli 1992-1994.,
kuid ka praegu lahkub aastas umbes 1000 tulnukat.
Täielikult tulnukad muidugi ei lahku, siiajääjad on hakanud mõistma vajadust põlistuda, lõpetada
vastandumine põliselanikkonnale ja sulanduda selle hulka. Tegelikult ongi põlistumine juba kaunis kaugele
jõudnud
annaabi.ee 
