pole. Filosoof Gottfried Wilhelm Leibnitz (1640-1716) , teeneks see, mis mujal oli olemas, Saksa Teaduste Akadeemia loomine, aitas luua vastavat asutust ka Venemaal. Riiklik teaduskeskus, oluline kultuurinähtus. Tema filosoofia ei ole valgustusideede taustal eesrindlik, eesmärk lepitada teadust ja religiooni, see suund püsis ka 18. sajandil saksa kirjanduses. Tema ideedel oli üsna suur mõju, sellel ajal tekkis ja ajakirjandus (eeskätt Addison ja Steele). Lepizigiga on seotud Johann Christoph Gottschedi (1700-1766) nimi, suund, mis propageerib mõistuse puhtust, kirjanduse kohta ka terve rida ideesid, kirjanduse didaktiline suund on kõige olulisem. Ihkas kehtsestada reegleid, sakslaste maitset arendada (klassitsismi ja ka valgustuse idee). Huvide keskmes teater, kusjuures prantsuse klassitsism, võitles ka keele puhtuse eest (rahvuslik keelenorm). Saksamaal oli erandina lüürika esizanr