Kasvatustöö-ja probleemid konspekt
pidama haigeteks, isoleeriti, nad vajasid meditsiinilist ravi. Domineeris psühhoanalüüs. Neid
on vaja ravida. 1975-1990 saadi aru, et ravimine ei ole otstarbekas. Rajati asutused, rakendati
karistusemudeleid. 90-ndate keskpaigast peale on tegu juba teise lähenemisega.
Seadusrikkujatele suunatud tegevus. Kasvatusmudelid, kohtlemismudelid. Märksõnadeks on
see, et hakati välja mõtlema spetsiaalseid sekkumisviise, erinevate probleemide puhul. Ka
lepitustegevusi mõeldi kõrvale ja järelhooldus. Tehti ka kindlaks, empiiriliselt, mis
sekkumisviisid töötavad ja mis ei tööta.
Mis töötab, mis mitte?
On tõestatud, et pikajaline vangistus, üks levinumaid sekkumisviise kriminaalse käitumise
puhul, toetub sellele, et isik on vangistatud ja ta ei saa sooritada väljaspool vanglat uusi
kuritegusid. Arvatakse, et selle karistuse kartmises jäetakse kuritegu tegemata, kuna
kardetakse minna vangi. Korrelatsioon on väikselt postitiivne