väljaspoolt. Kõrvalt sekkujat, kes aitab osapooli põhiküsimuse lahendamisel, nimetatakse lepitajaks või ka vahendajaks. Lepitamine võib toimuda väga erinevatel tingimustel ja vormidse (Lehtsaar, 238) LEPITAMISE MÕISTEST Konfliktidesse sekkumiseks on mitmesuguseid võimalusi. Sekkuja mõju arvestades algavad need kõrvalseisja põgusatest märkustest ja kommentaaridest ning lõpevad kohtuniku otsusega osapoolte kohta. Lepitustegevus on konflikti lahendamise kolmanda, neutraalse osalise kaasabi. Lepitamise kohta on kasutatud ka mõisteid meditatsioon ja moderatsioon, millele eesti keeles vastab vahendamine. Lepitamise mõistet aitavad avada tingimused, mis peavad lepitustegevuses olema täidetud. Need tingimused kujutavad teatud mõtte ideaalpilti või teoreetilist mudelt, sest reaalsed suhted võivad olla märka nüansirikkamad. Lepitamise puhul on oluline see, et otsuse tegijateks on osapooled. Lepitaja ei otsusta.
annaabi.ee 
