Konflikti lahendamine
teoreetilist mudelt, sest reaalsed suhted võivad olla märka nüansirikkamad.
Lepitamise puhul on oluline see, et otsuse tegijateks on osapooled. Lepitaja ei otsusta.
Tema põhiroll on osapooltevahelise suhtlemise taastamine ja kaasaaitamine, et osapooled
leiaksid konfliktile lahenduse.
12
Kressel (2000) eristab kontekstis eesmärgile orienteeritud ja sotsioemotsionaalset
lepitusstiili. Esimese stiili eesmärgiks on kokkuleppe saavutamine põhiküsimuses.
Teiseljuhul on peataotluseks omavaheliste suhete taastamine konflikti senise käigu
reflekteerimise ja oma positsioonide selgitamise kaukdu.
Lepitaja peab tagama, et osapooled langetaksid informeeritud otsuse.
Parimaks õigustuseks ja põhjenduseks lepituse kasutamisel on osapoolte vaba tahe. Kui
konflikti lahendamisel pöördutakse ühiselt isiku või institutsiooni poole abi saamisesk, on
annaabi.ee 
