Religioon õhtumaises kultuuris
Pühakirja-eksegeesis oli tavaks maailma vanuseks eeldada (17. saj Inglise piiskop James
Ussher: maailm loodi 23. oktoobril 4004.a eKr). Diskussioon ei toimunud õeluste vaimus.
Küsimust ei püstitatud vormis religioon teaduse vastu. Juhtivad teoloogid ja teadlased olid
ühel meelel, et Looduse Raamat ei saa Pühakirjaga vastuolus olla. Kerkinud dilemma
lahendamiseks töötati välja mitmeid skeeme. Tekkis omaette kirjandus-zanr, mis vaagis Piibli
ja teaduste harmoonia küsimust. Lepitusskeeme töötasid välja nii usumehed kui teadlased.
1870-1900 ilmus mitu monumentaalset raamatut, mis käsitlesid tolleagse teaduse ja kristliku
loomisteoloogia dialoogi. Seos teaduse ja teoloogia vahel on seega alati olnud mitmetahuline.
Paraku on ajaloolased selle asjaolu tähelepanuta jätnud ning kirjeldanud usu ja teaduse seost
reeglina vaid konfliktimudelist lähtudes Kuidas XIX saj õpetlased siis tegelikult lepitasid