Eesti ajalugu I kokkuvõte
juures.
*Muinasajal tegeleti üsna palju ka ohverdamisega, ohverdamise eesmärk oli saavutada
looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühasid puid (hiied,
tammed, pärnad, pihlakad), ohvrikivisi, ohvriallikaid. Parim aeg ohverdamiseks: pühad
(jõuluaeg (päikese sünnipäev), jüripäev, mihklipäev, jaanipäev), neljapäev
(muinaseestlastel pühapäeva tähenduses), suurte ettevõtmiste eel (sõjakäigud, külvi
algus jne). Olid palveohvrid, tänuohvrid ja lepitusohvrid (süü lepitamiseks).
6
4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51
*Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki. Põhja poole hakkasid
tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid, slaavlased jõudsid Kiievi ja
Novgorodi maile ning asustasid järk-järgult kogu hilisema Venemaa ja Ukraina, ning