"lepitusohvrid" - 1 õppematerjal

Eesti ajalugu I kokkuvõte

juures. *Muinasajal tegeleti üsna palju ka ohverdamisega, ohverdamise eesmärk oli saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühasid puid (hiied, tammed, pärnad, pihlakad), ohvrikivisi, ohvriallikaid. Parim aeg ohverdamiseks: pühad (jõuluaeg (päikese sünnipäev), jüripäev, mihklipäev, jaanipäev), neljapäev (muinaseestlastel pühapäeva tähenduses), suurte ettevõtmiste eel (sõjakäigud, külvi algus jne). Olid palveohvrid, tänuohvrid ja lepitusohvrid (süü lepitamiseks). 6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51 *Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid, slaavlased jõudsid Kiievi ja Novgorodi maile ning asustasid järk-järgult kogu hilisema Venemaa ja Ukraina, ning