Eesti looduslikud pühapaigad
tehniliselt kaasaegsel tasemel.
Mari ja Udmurdi pühapaigad
Kesk-Venemaal elavad marid ja udmurdid on oma identiteedi säilitanud mitmeski
mõttes paremini kui eestlased.
Mari pühapaigad
Iga mari küla juures on kohad ohvritalituste ja suuremate ühispalvete jaoks. Need
on kas eraldiseisvad või metsast mõtteliselt või aiaga eraldatud puusalud. Veel
20. Sajandi alguses oli igal külal kuni neli püha salu, mille kasutamist määrasid
palvuse tähtsus, tähistatav püha või lepitatav jumal. Praeguseks on suur osa
ohvrisaludest alles, ehkki paljudes palvusi enam ei peeta.
Pühas salus hoiti iga puud, eriti aga onapuud. Arvati onapuu ladvas elavad
jumalad. Seetõttu oli nendega seotud terve rida tabusid, mis osalt laienesid kogu
küsoto’le. Küsoto oli püha, seal ei tohtinud vanduda, tülitseda, halba mõelda,
sülitada, loomulikke vajadusi rahuldada, vilistada, kõvasti naerda, puid lõhkuda,
neilt oksi murda ega lehti katkuda.
Hiite juures asusid ka saunad
annaabi.ee 
