Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas
Punaarmees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Eesti mehed
allusid Punaarmee mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees, mis võinuks kõrvalehoidjate
peresid tabada.
Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Vabatahtlikud läksid Saksa
armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuigi oli ka teisi
põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused, kes
varjusid end metsadesse, sest olid läinud lepitamatutesse vastuoludesse mõisa või kirikuga,
sealhulgas ka sõjaväkkevõtmisest kõrvalehoidjaid. Nad sõdisid kaasa lahingutel Eesti pinnal,
kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Saksamaa hakkas värbama vabatahtlike Eesti
SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Järk-järgult mindi aga üle
sundmobilisatsioonidele.
Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei
annaabi.ee 
