BIOLOOGIA (KALAD) Kalu võib jagada selle järgi, kas nad elavad magedas või soolases vees, ning selle järgi, kas nad on lepis, või röövkalad! MAGEVEEKALAD Elavad jõgedes ja järvedesmagedas vees Euraasia mandril on peamised mageveelised kalad ahvenlased, haiglased, siiglased, silmud jt .. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees Maailma suurimaks mageveekalaks peetakse kaluugat MEREKALAD Elavad meres, ookeanissoolases vees Vee soolasisalduse muutumis taluvad väga vähesed liigid SIIRDEKALAD Saavad elada nii soolases kui ka magedas vees
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes
Tal oli väga tugev hääl ja tänu sellele said kõik aru mis nende ülesanne on. Ta nõudis teistelt korda ja reeglite täitmist ja tegi ise sama. Gereb iseloomustus Pal-tänava poiste kambaliige, kes soovis olla nende kapten. Kuigi kapteniks ta ei saanud kunagi võitis ta tähelepanu punasärkide seas kui pal-tänava poiste äraandjana. Ta oli kuumaverelisem, hulljulgem ja pidas end palju väljapaistvamaks poisiks kui seda oli Boka. Raamatulõpus Gereb lepis oma esialgsete liikmetega ära tõestades end viimases lahingus punasärkide vastu. Kasutatud kirjandus: F. Molnar “Pal-tänava poisid”
toitumistingimuste paranemise kaudu), millega ei tohi kaasneda looduse reostuse olulist suurenemist. Maaviljelusviisid Konventsionaalne ehk tavamaaviljelus Ei seata piiranguid mineraalväetiste kasutamise osas välja arvatud nõue, et väetamisega ei tohi kaasneda keskkonnareostuse olulist suurenemist. Väetiste kasutamise aluseks on J. von Liebigi õpetus. • Intensiivne maaviljelus - >90 sü/hp • Lepis- ehk tasakaalustatud (mahe) maaviljelus – 60-90 sü/hp • Ekstensiivne maaviljelus - <60 sü/hp Mahe- ehk alternatiivne maaviljelus Välditakse sünteetiliste mineraalväetiste ja teiste keemiliste preparaatide kasutamist. Põhirõhk on siin asetatud kompostitud orgaaniliste väetiste ja haljasväetiste kasutamisele ning liblikõieliste kultuuride kasvatamisele. • Biodünaamiline maaviljelus – aluseks on R. Steineri antroposoofiline maailmavaade
annaabi.ee 
