ebasobivamal ajal. Nõukogude Liit tegi ettevalmistusi maailma vallutamiseks ja rajas koonduslaagreid juba siis, kui Hitlerit veel ei teatudki. 3) Lepituspoliitika ehk rahustamispoolitika loodi 1935-1939 Prantsusmaa ja Inglismaa poolt, et suunata Hitleri agressioon nende pealt NSV Liidu peale, sest nad ei olnud suureks sõjaks valmistunud ja Tšehhoslovakkia pärast surra ei tahtnud keegi. Loodi erinevaid lepinugid nt Müncheni sobing – anda Htileri Sadeedimaa, lootes, et see rahustab ta maha. Saksa-Inglise mereväekokkulepe – eemaldati Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku. Kahjuks kõik see ei toimunud, ning see kõik võib olla üks põhjuseid miks II ms üldse alagas.
edaspidi iseseisva riigina. 26.9.1939 oli Eesti rahva ajaloos sünge päev just siis nõudis Stalin N Liidu baaside sissetoomist Eestisse. Kuna muud enam üle ei jäänud olid sellega nõus, mis tähendas 25000 punaväelase sissetoomist Eesti Vabariiki. See leping otsustas kogu baltikumi saatuse ja katkestas suhted Soomega. Päts püüdis rahvast rahustada rõhutades oma sõnavõttudes, et N Liit austab Tartu rahulepingut ja kõiki teisi pärast sõlmituid lepinugid. 16.6.1940 said Eesti ja Läti ultimaatumid millega N Liit nõudis veel 90000 mehe toomist territooriumile, millega ka pidid Eesti riigi juhid nõustuma. Peale seda hakati nõudma valitsuse väljavahetamist, millega samuti tuli nõustuda. Hakkas kaduma ka Pätsi võim midagi otsustada. Lõpuks astus Päts tagasi ja sellega oli ka iseseisval vabariigil Lõpp. Pätsi lõpp Pätsi oli küll võimalusi põgeneda, kuid ta ei teinud seda vaid tahtis jagada rahva saatust. Mina
annaabi.ee 
