Euroopa Liidu naabruspoliitika
tähtsust oma partnerriikidega koostöös. On ju tõsiasi, et EL-iga
assotseerumisleping on igale riigile ilma ulatusliku
vabakaubanduslepinguta vaid kesine kahepoolne poliitilise värvinguga
paberdokument. Ent eelnimetatust hoolimata on Brüssel mõistnud, et tal
pole mõistlik lasta soiku minna koostöösuhetel ka nende riikidega, kes
pole Euroliiduga sõlminud ulatuslikke vabakaubanduslepinguid. Nüüd on
Brüsselis välja töötatud lepinguvorm, mida nimetatakse
“naabruskoostöölepinguks”. Selline lepinguvorm sobiks riikidele, kes ei
soovi või ei saa parajasti sõlmida Brüsseliga vabakaubanduslepingut, ent
on huvitatud temaga koostöösidemete hoidmisest. Taoline lepinguvorm
sobiks hästi näiteks Armeeniale, kes on surutud Venemaa poolt SRÜ
Tolliliitu, mis välistab tal Brüsseliga vabakaubanduslepingu sõlmimise.
Seoses eeltoodud faktidega algas 2013. aasta lõpul Eestis terav poliitiline