2. Maailmasõda
Viidates Atlandi hartale ja USA vastuseisule,
Suurbritannia Moskva nõudmistele järele ei andnud. Moskva oli seetõttu sunnitud ajutiselt ja osaliselt
taanduma Nõukogude Liit ühines küll Atlandi hartaga, kuid üksnes klausliga, et on valmis
heanaaberlikeks suheteks riikidega, kes austavad tema piiride terviklikkust ja puutumatust.
Briti-Nõukogude sõjalise liidulepingu ettevalmistamisel mais 1942 ilmutas Kreml Balti küsimuses
taas järjekindlust, nõudes Briti valitsuselt ühe lepingutingimusena Balti riikide tunnustamist Nõukogude
Liidu osana. Lepingu eelnõus kasutati mõistet rahvaste vahetus, mida kohati tõlgendati plaanina jätta
Balti riikide territoorium Nõukogude Liidule, kuid võimaldada nendel rahvastel emigreeruda.
Suurbritannia oli liidulepingu huvides valmis Moskvale vastu tulema, kuid USA süüdistus, et
Suurbritannia rikub sel moel Atlandi hartat, sundis britte Balti küsimust lepingust välja jätma.