VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT
selle kaitse.
Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks:
võlaõiguse üldosa (üldnormid)
võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid)
Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need
puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui
erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute
suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid on kohandatavad ka lepinguväliste
ja lepingusarnaste lepingute puhul. VÕS-i üldosa koosneb 4. suurest osast.
VÕS-i üldosast leiame alati vastuse küsimusele, kas leping on sõlmitud või mitte.
Eriosas on konkreetsed õigused ja kohustused, mida lepingupooled peavad täitma.
Võlaõigust loeme tagant ettepoole. VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks:
Lepingud;
Lepinguvälised võlasuhted.
Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja
annaabi.ee 
