Antiikkirjandus
Epigramm- algselt värsivorms pealkirja hauakivil või mälestussambal, -hiljem iga eleegilise
distihhoni vormis koostatud lühike lüüriline luuletus.
Pindaros (6-5 saj)
ATIKA AJAJÄRK (5-4 SAJ EKR)
Iseloomustab: optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse. Tähtsal
kohal kirjandus, lüürika- dramaatika. Keskpunkti tõusis konflikt, sündmusi esitati kuulaja
vaatajaga.
Dramaatika- koorilüürika haru- näidendeis vaheldusid dialoogilised osad koorilauluga.
Tragöödia- lepimatu konflikti ja traagilise lahendusega ülivõimas kurbmäng, mis käsitleb
olemise kõige tähtsamaid küsimusi(inimese suhe jumalasse, vabadusse, saatusesse, süüsse,
vastutusse)
Aischylos (525- 456 ekr)- ,,Pärslased", ,,Oresteia"- antiiktragöödia aluspanija.
Sophokles (496-406 ekr)- ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone"-Loob inimesi, nagu nad on.
Euripides (480-406 ekr)- käsitles põhjalikult naise psühholoogiat, inimvaimu
hälbeseisundeid. Tugev kirgede draama, suurem olustikutruudus
annaabi.ee 
