Soome lahe rannikumadalik
ja rabastunud (sinika- ja karusambla-mustika-) männikud. (Arold 2005) Moreenil ja viirsavil
kasvavad kuusikud ja kuuse-segametsad, mis kuuluvad laanemetsade hulka. Samuti võib leida
salu- ja lodumetsi. Laane- ja salumetsad on enam levinud poolsaartel (nt Viimsi, Juminda,
Pärispea). (Linkrus 1998) Leetunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad aga soostuvad
(angervaksa- ja karusambla-mustika-) kaasikud ja segametsad (Lõhmus 1984 ref Arold 2005).
Lammimetsi leidub peamiselt lepikutena kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres.
Rannikumoodustiste läheduses ning suuremate soode ääres leidub ka soostunud ja soometsi
(Linkrus 1998) Klindi jalamile moodustunud paetükkidest rusunõlvadele, mida niisutavad
lubjarikkad allikaveed, on omapärane laialeheline pangamets (Arold 2005). Paekaldal asuvate
hõreda taimestikuga loopealsetega võrreldes on pangametsad väga lopsaka taimestikuga
(Aaloe, Miidel 1967)
annaabi.ee 
