Kasepuravik Leccinum scabrum Sapipuravik Tylopilus felleus Sgk Gomphidiaceae Roosa liimik Gomphidius roseus Männiliimik Chroogompus rutilus Sgk Hygrophoropsidaceae Tavavahelik Paxillus involutus Sametvahelik Tapinella artrotometosus Lepavahelik Paxillus filamentosus Sgk Sclerodermataceae Harlik murukera Scleroderma citrinum Sgk Serpulaceae Majavamm Serpula lacrymans Sgk Suillaceae Kuldtatik Suillus Grivellei Selts Chantarellales Sgk Chantarellulaceae Harilik kukeseen Chantarellus cibarius Sgk Hydnaceae
on väga huumusrikkad, siis on ka sealsed taimekooslused väga liigirikkad, enamasti kasvavad seal kaltsifiidsed ehk lubjalembesed taimed. Levinud liikideks on näiteks angerpist, lubikas, mägiristik. Kasutatud kirjandus: · ,,Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees · http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf 10 Kitsa ökoamplituudiga liigi näide ( selgitus, mille suhtes, graafik) Lepavahelik Lepad valivad oma mükoriisakaaslasi väga hoolega, selle asjaoludest ja põhjustest on lähemalt kirjutanud Leho Tedersoo [17]. Tema andmeil on kogu maailmas leppadega ektomükoriisselt seotud vaid umbes viiskümmend seeneliiki. Eesti lehikseente hulgas on sääraseid senistel andmetel teada kümmekond. Lepavahelik (Paxillus filamentosus s.l., foto 2) on ühe Eesti tavalisema seene tavavaheliku (P. involutus) lähisugulane ning sarnaneb sellega ka väliselt. Kui tavavahelik on
annaabi.ee 
