Dostojevski "Idioot" kirjand
Kõik, mis sellega vastuollu satub, kuulub nagu automaatselt põlastusväärseks, valeks,
ning tihtipeale idiootlikukski. Just seesama juhtus Dostojevski raamatus tiitliga ,,Idioot",
kus ideoloogia rajanes omakasupüüdlikkusele, ahnusele ning vajadusele elada selle aja
väljakujunenud normide järgi, kus hinnati tugevat inimest, kes suutis seista vaid omal
kahel jalal ning mitte hoolida kellestki teisest. Sedasama näitas Aglaja Lepatsin, naine,
kes ujus vooluga kaasa, kordagi maha võtmata enda tervmeelsusest ja iroonilisusest
pakatavat kesta. Ta oli naine, kes kritiseeris omaenda kõige kallimaid inimesi, naeris
tagasi abieluettepaneku mehelt, kelle vastu tal ometigi südames ei valitsenud
ükskõiksus. Tema sisimas elas hoopis teine inimene, kelle ta oli avalikkuse eest peitu
pannud ega lasknud tal läbi kumada ka siis, kui kaalul oli tema edasine elukäik.