põlvkonna kesksusele meeldivad need samaealistele noortele praegugi. Aidi Vallik astus 1991. aastal Tartu Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse erialale, siis plaanis tulevane kirjanik magistrantuurigi, aga 1992. aastal sõlmitud abielu lõppes ja ta oli sunnitud olema oma 1993. aastal sündinud tütre ainsaks toitjaks ja kasvatajaks, nii et haridustee lõppes 1996. a. bakalaureusekraadiga. Sama aasta suvel ilmus veel teinegi kogumik ,,Videvikus lepatriinulend". Selles kogus on luuletused aastatest 1990 - 1995. Alates 1996. aasta sügisest hakkas Aidi Vallik töötama perekonnatraditsioonide kohaselt, aga eneselegi üllatuseks õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis ja see talle meeldis. Siis hakkas tema elu stabiliseeruma ja seetõttu kirjutas ta palju. Pärast kaheksat aastat õpetajana töötamist otsustas kirjanik selle ameti maha panna. Ühe koolist lahkumise põhjusena nimetas ta seda, et tema kujutlus hea hariduse
Tänu Aidi pingutustele ja Haapsalu neuroloogiliste hädade taastusravikeskuse saavutustele hakkas Mari kaheksakuuselt esimesi sõnu ütlema ja ainus jäänuk haigusest on kerge lonkamine. Kahjuks Aidi 1992. aastal sõlmitud abielu lagunes ja ta oli sunnitud oma tütre ainsaks toitjaks ja kasvatajaks hakkama, nii et ta haridustee lõppes 1996. a. bakalaureusekraadiga. Sama aasta suvel ilmus Aidi teine luulekogu ,,Videvikus lepatriinulend", mis sisaldab luuletusi aastatest 1990 - 1995. Võrreldes esimese luulekoguga on märgatavalt kasvanud tekstide kunstiline tase ja maailmatunnetus on laienenud ja küpsenud. Alates 1996. aasta sügisest hakkas Aidi Vallik õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Sellel ajal hakkas tema elu stabiliseeruma ja seetõttu kirjutas ta palju. Ilmus järjekordne luulekogu ,,Mina ja Käthe Kollwitz", mis tegeleb rohkem armastusluule ja isiksuslike sisevaatlustega. 2000