EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
väljendusvahendite kasutamist ja vältinud seeläbi tunderõhuliste moo-
nutuste, antropomorfiseeringute või müstitsismi kalduvate loodusteoste
tooniandvat esilekerkimist eesti looduskirjanduse mis tahes arenguetap-
pidel.
Teine oluline eesti looduskirjandust iseloomustav tegur on olnud kodu-
maa-tundmise paatos, lokaalne, rahvapärimuslik ja topofiilne aspekt.
Mitmete eri põlvkondade autorite, nagu näiteks Kustas Põldmaa, Jüri
Parijõe, Johannes Piiperi, Juhan Lepasaare ja Fred Jüssi teosed juhatavad
lugejaid tähele panema oma kodumaa ilu ning seda armastama. Veelgi
242 Kadri Tüür, Timo Maran
enam – looduskirjandus ärgitab inimest looma ka isiklikke kohaseoseid,
seda nii oma kodu lähedal kui ka Eestimaa muudes paikades. Taimi,
loomi ja linde tutvustades kindlustatakse looduskirjanduse abil, et lugeja
leiab midagi tuttavat ja omast igast kodumaa nurgast. Erinevalt näiteks
annaabi.ee 
