kuigivõrd nähtavad. Jämesoon - paiknevad mitmete liikide (näiteks tamm, saar, jalakas, kastan jt), aastarõnga kevadpuidu tsoonis ja on palja silmaga nähtavad Tüll – kotitaoline kasvaja , moodustub soontele lähedal olevatest parenhüüm rakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult. Astmeline perforatsioon - Vahesein lülide vahel on liigiti erinev: kase- ja lepapuidus esineb nn astmeline perforatsioon (redelperforatsioon!), tammepuidus on lüli otstes vaid seinapaksend, mida nimetatakse lihtperforatsiooniks. On ka liike (näiteks: pöök), mis on sega-tüüpi. Soonelüli - Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks. 14. Puidukoed. Millistest rakkudest koosneb konkreetne kude? Kattekude – asub taime pealispinnal. Puittaimede puhul nende koor. Surnud rakud, seespool koores elusrakud.
Kiudtrahheiidid võivad täita nii mehaanilist kui juhtivat rolli. Parenhüümrakud: säsikiired ja puiduparenhüümid. Sooned on vee ja toitanete juhtimseks kasvavas puus ja võtavad enda alla 10...55% tüve ruumalast. Soonte kaudu õnnestub ka lehtpuidu struktuuri juhtida lahuseid. Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nim. soone lülideks. Vahesein lülide vahel on liigiti erinev. Kase ja lepapuidus on nn astmeline perforatsioon, tammepuidus on lüli otstes vaid seinapasend, mida nim. lihtperforatsiooniks. Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mistõttu nad juhivad hästi lahuseid naaberkudedesse. Primaarseinale ladestub sekundaarkihit seinapaksenditena, mis puituvad ja annavad soonele mehaanilise vastupidavuse. Sooned liigitatakse: jämesooned (läbimõõt 200...400 mikromeetrit) ja peensooned
annaabi.ee 
