Harilik lepamaim
toitu. Pisike lepamaim on kergeks saagiks paljudele röövkaladele.
Suviti kogunevad lepamaimud parvedesse. Ühes parves võib olla kuna 100 isendit.
Tihti ühinevad nendega ka teised kalad, näiteks särjed ja viidikad. Suures parves
tunnevad kalad end turvalisemalt. Kui mõnda kala parvest vigastatakse, eritab see
keemilisi aineid, mis ülejäänud kalasid hoiatavad. Talvel parved lagunevad ning kalad
veedavad rohkem aega põhja lähedal.
Tavaliselt on harilikul lepamaimul rohekat värvi, tähnilise mustriga keha ning
hõbedane kõht. Kala pikkuseks on 7 kuni 17 sentimeetrit ning emakalad on isastest
suuremad. Kudemise ajal muutub isakala kõhu esiosa punakaks. Isakalad ühinevad
koos emakaladega, kelle kõhud on sel ajal marjast pungil, suurtesse parvedesse,
moodustavad paarid ning langevad siis koos põhja, kus toimub kudemine.
Kudemisaeg on harilikul lepamaimul aprillist juunini. Keskmiselt kestab marja areng
5-10 päeva
annaabi.ee 
