Kunstiretsensioon- Merle Kannus
aga samas leidlik ja originaalne.
Näitusel oli vaid üks loominguosa, mis mulle absoluutselt ei meeldinud. Selle pealkiri oli
„Õudusjutud“ ja see oli ka ainuke, millel liiva kasutatud ei oldud. Maalitud oli pilt vaid kolme
värviga – must, punane ja kollane. Põhitoonideks olid siiski vaid kaks esimest, mille kooslus
kuidagi kõheda mulje jättis. Maalil oli kujutatud vannituba, kolme inimest, kaks neist vanni äärel
istumas, mis jättis koos värvidega mulje, et nad leotaksid oma jalgu verevannis. Pealkiri läheb
maaliga seega kokku, aga mulle see siiski muljet ei avaldanud.
Kokkuvõtteks ütleksin, et mul on hea meel, et sellele näitusele sattusin, sest Merle Kannus loob
midagi, mis mind kõnetab ning mida minul kui lihtinimesel on lihtne mõista.
annaabi.ee 
